Kuidas tuleks meie rahvas tagasi kodumaale

Kandideerin ERL Lääne Eesti ringkonnas number viiena. Koht valimisnimekirjas omab minu jaoks null tähtsust. See et ma ERL ühinesin ja andsin oma nõusoleku kandideerida, on tingitud ainult suurest soovist muuta inimeste mõtlemist ja kogu süsteemi. ERL on paraku ainult enamvähem tervelt mõtlev poliitiline jõud Eesti Vabariigis. Kahjuks või õnneks. Oma karmi suhtumist Eesti poliitika ja eluolu suhtes põhjendan ma mitte, kui paranoialine kisakõri kes pole kunagi millegiga rahul, vaid sellega et olen umbes pool oma teadlikust elust elanud kodumaalt kaugel. Alati on kõrvalt vaatajal parem hinnata erinevaid toiminguid ja võrrelda neid teistes riikides kasutusel olevate mudelitega. Kui Arabella filmis vastas kanakuudi Aadu küsimusele miks sa lendad oma õhupalliga mõõda ilma ringi, siis vastas ta, et aru saada kas hea on kõigi jaoks ühtemoodi hea ja halb ühtemoodi halb....

Mina tulin tagasi Hiiumaale kolm aastat tagasi. Tegime väikese pere firma, mis tegeleb tänaseni. Olude sunnil aga ikka teisel pool soome lahte. Siit tahaksingi minna mõtetega teie esimese küsimuse juurde.

Küsite kolme esimest sammu kuidas tuua meie inimesi tagasi kodumaale. Tegelikult on kõik väga lihtne. Olen alati rõhutanud komplekseid ja süsteemseid lähenemisi probleemidele või arengu suundadele. Eestis suurem osa nn avalikest tegelastest poliitikas ja muudel rinnetel ei teadvusta endale mis on süsteemne tegevus. Vaadake küllalt täiuslik on tähestik näiteks A kuni Z või arvud 1,2,3,4,5 jne. Kui te loet tähestiku A,F,M,B,G siis ma ei saa õelda et te ei loeks tähti või te ei hääldaks neid ilust. Nii on ka meie elu täna. Tehakse mingid tähed korralikult ära, siis hõisatakse ja kiidetakse tagant. Tegelikult asi ei toimi. Nii tekkivadgi poolikult tehtud asjad. Tuleb tegeleda kõikide asjadega üheaegselt, nii tekkib süsteem ja tähestik toimib.

Kutsume talendid koju. Hea idee, aga täna küsime kuidas... siin ei ole nii et maksame neile kõrgemat palka, või hüüame valjult enne valimisi, et loome uusi töökohti jne.

Vaadake alustama peavad inimesed ise endast. Siis muutub poliitika, siis hakatakse tegema terve mõistusega inimeste tarvis seadusi. Need inimesed kes on suundunud välismaale elama, ärge arvake et nende jaoks on ainus üldlevinud prioriteet raha. Ei ole.

Esiteks on noortel inimestel alati suur soov vaadata kaugemale oma pesa ümbrusest. Nagu rebase kutsikad, kui on aeg ise hakata jahti pidama. Mina soovitan kõigil noortel minna välismaale elama ja töötama paariks, kolmeks aastaks. Elu kool on kõige kallim kool milleta inimene ei kujune piisavalt kohanemis võimeliseks.

Nüüd peaks ju tagasi naasma kodumaale... Kuid. Meil hiidlastel ei ole selle tagasi tulemisega probleeme. Eeldan ka et saarlastel mitte. See oma saare tunne, perekond, kultuur, sõbrad, toredad ja heatahtlikud inimesed, meie loodus, meie meri jne. Kui inimene mõtleb nii siis tuleb ta tagasi ja tema juurde tullakse tagasi. Nii moodi mõeldes hakkavad inimesed tegema seadusi mis on mõeldud inimestele ja süsteem toimib.

Samaaegselt mil mõtleme inimeste tagasitulemisele peame tegutsema selle nimel kuidas hoida parimas tööeas inimesi kodumaal. Selleks tuleb tugevalt kohandada meie tänast haridussüsteemi.

Vaadake kui räägitakse kohalike ressurside sihtpärasest ja heaperemehelikust kasutamisest, siis enamus inimesi mõtlevad metsale, maavaradele jne. Kuhu me jätame aga inimressursi. Siin peitubki selle süsteemi võti. Arvan et täna 21 sajandil, mil inimeste liikumis võimalused on kardinaalselt erinevad kui veel 20 aastat tagasi, siis pole selles midagi hullu kui noored inimesed vaatavad maailmas ringi.

Loodan et suutsin anda natukenegi oma nägemust nn. kampaaniast talendid koju. Veel tahan õelda et igal inimesel on ikkagi väga personaalsed väärtushinnangud miks ja kus olla. ELU VAJAB ELAMIST JA TÖÖ VAJAB TEGEMIST.